Raamatute valikust ja hankimisest, heliraamatud
Raamatute hankimistest
Algajale lugejale ei asenda miski päris raamatut, pildiraamatut, mida saab käes hoida, edasi-tagasi sirvida, vaadata ja veerida, tunda raamatut kõigi oma meeltega.
Mõnedes peredes neid ei ole või on vähe, mõnedes tahetakse aina uusi. Igal juhul ei ole häid lasteraamatuid kunagi liiga palju ja neid on võimalik hankida ka karantiini ajal kodust väljumata.
Paki saamise ja saatmise turvalisusjuhised siin
https://tarbija24.postimees.ee/6927726/omniva-7-pohimotet-paki-ja-postitoiminguteks-eriolukorras
https://www.smartpost.ee/uudised/751-itella-smartpost-on-votnud-kasutusele-maksimaalsed-turvaabinoud
Tasuta
Paljud raamatukogud on leidnud nutikaid lahendusi laenutamise jätkamiseks. Uurige oma koduraamatukogust.
Tasuta on Raamatuvahetus. Vaadake üle oma riiulid, mida endal vaja pole aga teistel võiks olla, ja laadige üles Raamatuvahetusse. Vahetamistega saadud punktide eest saate ise raamatuid valida.
https://www.raamatuvahetus.ee/info
Tehke oma sõpradega, klassiga, kogukonnaga raamatulaenutust/-vahetust. Sotsiaalmeedias saab teha kokkulepped raamatute ja vahetamisviisi kohta, riputades turvalise kogukonna puhul kasvõi kotiga aia otsa või ukselingi külge taas ülalviidatud turvanõudeid silmas pidades.
Soodsalt
Soodne võimalus on vanaraamat. Sealt leiab nii vanemate lapsepõlve lemmikuid kui ka üsna uut kirjandust väga hea hinnaga. Paljudes kohtades saab panna end ka soovijärjekorda.
http://www.vanaraamat.ee
www.kasutatudraamat.ee
www.antikvariaat.eu
www.raamatukoi.ee
www.raamatumois.ee
www.teiseringiraamat.ee
https://www.rahvaraamat.ee/c/kasutatud-raamatud/1/1/et
Enamus raamatupoode ja kirjastusi teeb praegu soodsaid pakkumisi ja osta on võimalik e-poest saatmise või kohaletoomisega.
Kirjastuste mittelõplik nimistu koos linkidega kodukatele on siin:
https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Eesti_kirjastused
Raamatupoed:
www.apollo.ee (üle 30€ ost pakiautomaati tasuta)
www.rahvaraamat.ee (üle 10€ ost pakiautomaati tasuta)
www.raamatukodu.ee (üle 30€ ost pakiautomaati tasuta)
Tagastamisvõimalus 14 päeva jooksul.
Praegu kiireim saatja tundub olevat Raamatukodu (pakk 2 päevaga, Rahva Raamatust pakk nädalaga)
Pildil on valik Rahva Raamatust algajale lugejale (tosin raamatut kokku u 27€. Neist vaid paari poleks ostnud kohapeal valides).
LUGEMISSOOVITUSED
Mida soovitada sõltub lapsest. Küsige ta huvide ning varem meeldinud raamatute kohta.
Eesti Lastekaitse Liit koostab alates2009. aastast alates Hea Lasteraamatu nimekirja.
https://www.lastekaitseliit.ee/lapse6igused/hea-lasteraamat/
Eesti Lastekirjanduse keskuse abil valivad lapsed igal aastal oma lemmikraamatud.
https://www.elk.ee/?page_id=2056
Eesti Lugemisühing soovitab lugemiselamusi
http://lugemisyhing.ee/index.php?page=424
ja nippe lapse lugema meelitamiseks (eesti ja vene keeles)
https://www.elk.ee/?page_id=3497
http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=42812sw
Heliraamatud ja teavikud
Heliraamatud on hea viis raamatute juurde meelitamiseks, kui ise ette lugeda ei saa. Heliraamat annab võimaluse ka vaheldumisi lugemiseks ja kuulamiseks, kui kõike laps ise lugeda ei jaksa, oska, saa või paralleelselt lugemiseks/vaatamiseks ja kuulamiseks nii, et tekst tuleb audiost ja pilti/teksti saab ka raamatust vaadata.
Allolev link räägib küll inglise keele õppimisest heliraamatute abil, kui on kohandatav ka emakeelele.
https://liveps.ru/et/razgovornyi-angliiskii-audio-kak-uluchshit-navyki-audirovaniya/
Ammendamatu varasalv on ERR arhiiv unejuttudega
https://arhiiv.err.ee/seeria/unejutt/lavastuslik/69
Samuti on olemas Unejutu äpp
https://play.google.com/store/apps/details?id=air.ee.err.ohtujutt&hl=et
https://apps.apple.com/ee/app/%C3%B5htujutt/id960253024
Lasteekraani raamaturiiul
https://lasteekraan.err.ee/
Lastekas
http://lastekas.tv3.ee/?go=teema&mid=6
Von Glehni Teater loeb muinasjutte:
https://www.youtube.com/channel/UCS-t5Y4ZuGGl8IW7fShdwKQ
Nukuteater loeb:
http://www.nuku.ee/et/uudis/nuku-teatri-raamaturiiul-loeb?fbclid=IwAR38akCXW_Gp6Dg5P_dtm8tWfRNOtScqbBZKRe3vDXlK3RuTFkt7YXv0mGQ
Tallinna Keskraamatukogu loeb lives lastele ja aitab ka õppetöös. Eriti hea algatus.
https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/loemeette/
Väga rikas on suuremate jaoks Raadioteater koos arhiiviga Järjejutt, Keelekõrv, Luuleruum, Olemuslood, Jutujärg, Raadio Ööülikool, Hommikuluuletus
https://raadioteater.err.ee/raadioteater/info/kuula/
Elisa pakub proovimiseks 14 päeva tasuta e-raamatute lugemist äpiga. Neil on ka kuulamise funktsioon, kes harjub robothäälega ettelugemisega.
https://www.elisa.ee/et/raamat
Eesti Pimedate Raamatukogu
EPR teenindab nägemispuude või mõne muu trükitud teksti lugemist takistava puude, häire või haigusega inimesi. Lugemisraskustega lapsele saab logopeed anda sellekohase tõendi. Lugejaks saab astuda e-teeninduses. Instruktisoonid kodulehel.
www.epr.ee
https://opleht.ee/2012/11/opilane-voib-raamatuid-ka-kuulata/
Meeli Pandis, logopeed
Sõnapildistajad
Meeli Pandis
Ilmunud Ajakirjas Raamatukogu Nr. 2 2006
Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumal. Mitte ainult Johannese evangeeliumi vaid ka paljude muude loomislugude järgi. Vahest ei olnudki see ainult sõna vaid lausa laul. „Laena mulle kannelt, Vanemuine“, Sõrmuste isand…
Me võime uskuda, et alguses oli sõna, kuid me ei tea neid ammuseid sõnu ega laule, võimust võttis pilt. Pilti sai põlistada, kaljule joonistada, puukooresse kraapida. Sõna oli pelgalt kaduv hääl.
Ajapikku muutusid talletatud pildid üha tinglikemaks ja juhtus võimatu –häält õpiti kirjutama, heli sai jäädvustada, kaduvat sai põlistada. Sest peale võitis sõna, sest sõna oli mõttele lähem kui pilt. Sõna oli vabam. Sõnadega sai väljendada ka nähtamatut, seda, mis sündis peas ja südames.
Inimesed õppisid lugema, sõnad raiuti raamatusse, raamatud läksid rahva sekka. Sõnad tõid vaimusilma kauged maad ja võõrad inimesed, nende mõtted ja tunded, ning need muutusid sisemisteks piltideks, lugeja mõteteks ja tunneteks. Inimestest said sõnapildistajad. Kirjaoskusest sai inimkonna ajaloo suurim saavutus. Kirjutatud sõnad hakkasid suunama mõtlemist.
Aga siis juhtus nii, et pilt hakkas koju kätte tooma kaugeid maid ja võõraid inimesi. See oli hoopis uutmoodi pilt – liikuv ja muutuv, kiiresti vahelduv ja kõnekas. Kiiremini ja rohkemat infot andev, kui selleks kirjutatud sõna võimeline oli. See pilt ei nõudnud vaeva, selle lugemist ei olnud vaja õppida. See pani valmis kujutise vaataja pähe, andis teadmisi ning tekitas ka mõteteid ja tundeid.
Mis saab inimestest, kes ei tee enam sõnadest pilte?
Teleri vaatamine ei nõua kooditundmist nagu lugemine ja mudel(id) selle tegevuse jäljendamiseks on õhtute kaupa lapse vaateväljas. 2002. aastal ei olnud 6% kodudes televiisorit ja see protsent väheneb pidevalt (Eesti Filmi Sihtasutus 2004). 2003. aastal ei olnud 3% kodudes ühtegi raamatut ja see protsent suureneb pidevalt. (Saar Poll 2003).
Televisioonil on võrreldes raamatuga hulga suuremad võimalused haarata ja köita tarbija tähelepanu. Pilti (värvilist, liikuvat) täiendatakse heliga (sõna, muusika, loodushääled) ja see suurendab info omandamist ja mõju. Poole sajandi pikkune liikuvate piltide vaatamine, rääkimata saadava informatsiooni hulgast ja liigist, on mõjutanud vaatajate mõtlemist ja peaks olema mõjutanud aju töö iseloomu – aktiivsuse lokalisatsiooni, närviühenduste suunda ja sagedust võibolla isegi geenimuutuse tasemel. Aktiveeritud on suurem ala ja erinevad piirkonnad ajus kui lugemisel, aju aktiivsuse tase on kõrgem. Teler annab info valmis kujul kätte, pole vajadust kujutluste tekitamiseks.
Mis saab raamatutest ja lugemisest? Kas kunagi võidab veel sõna?
On kaks vastandlikku võimalust.
- Muuta raamat atraktiivseks, tähelepanu haaravaks, aju stimulatsioonilt sarnaseks liikuva pildiga.
Seda teed on läinud ajakirjandus, teatmeteosed, õpikud, lasteraamatud.
Lasteraamatutesse on lisaks nägemismeele kasutamisele tekkinud võimalused kompimise, maitsmise, haistmise arendamiseks, võimalus ise teha ja täiendada, mängida raamatuga ja raamatu teemadel. Ajakirjandusse, teatmeteostesse ja õpikutesse on lisandunud ja kohati domineerivaks muutunud graafika, pildid. Tekst on liigendatud, „lingitud“ vahepaladega, viidetega, küsimustega. Tõenäoliselt ilmuvad peagi illustratsioonid ka täiskasvanutele mõeldud ilukirjandusse.
Lisaks vormilisele atraktiivsusele on võimalik kiiresti vahelduvaid pilte tekitada ka teksti kaudu. See on kirjandus, mis rõhub tegevusele, mitte tunnetele, mõtetele, kirjeldustele. „Norad“ ja kriminullid on lähemal „uue aju“ vajadusele. Sama tee on ka kirjandusklassika mugandamine.
See on pindmine tee, info liigutamine, ajukoore tajupiirkondade ärritus, väljapoole vaatamine, ajutine tegevus ja tunne, mis ei jäta kauaks jälge ega tekita sõltuvust. See on nagu ukse taga kriipimine või uksele koputamine, kuid sisse ei saa. Liikuv pilt teleri või arvuti näol võidab siin alati.
- Rõhuda sellele, mida liikuva pildi kaudu ei saa või napib.
Vaatamata oma jõule ja võimalustele, on televisioonil olemuslik puudus. Televisioon annab edasi sündmusi, dialoogi, tausta, mitte seda, mida inimene sisimas tunneb ja mõtleb. Ta ei sobi mõtete ja tunnete kestvamaks sõnastamiseks ja sõnade edasimõtlemiseks ja tundmiseks, nendest enda piltide tekitamiseks. Sõnapildistamiseks. Viimane nõuab valitud kohta ja pikemat aega nii edastaja kui vastuvõtja jaoks, see on intiimne protsess. Selleks, et tunda ja analüüsida, kujutleda ja unistada on vaja turvalist ja enamasti iseendaga olemise ning sissepoole vaatamise võimalust. Teleri üha uued pildid nõuavad tähelepanu ja matavad tekkinud mõtted ja emotsioonid.
Lugemine võidab vaatamise siis, kui kasvõi kordki on kogetud tunnet, mida annab sõnapildistamine – kellegi kirjutatust oma mõtete, kujutluste ja emotsioonide tekitamine. See pole kribimine ajukoorel vaid sügaval limbilise süsteemi emotsioonikeskustes, kus tunneme ka muusikat ja lõhnu, nälga ja janu, valu ja mõnu. See tekitab sõltuvust. Selline lugemine on sisemise ukse avamine ja selle ukse taga saab sõnast Jumal.
Allikad:
Saar Poll (2003). Kultuuritarbimise uuring 2003 http://www.saarpoll.ee/kultuur2003.php
Eesti Filmi sihtasutus (2004). Arve ja fakte filmimaastikul 1995-2004
http://www.efsa.ee/filmistatistika.html?op=lugu&id=244