Minikonverents teemal “Kas haridusliku erivajadusega õpilasele on ka emakeel võõrkeel?”

Tallinna Kunstigümnaasium korraldab minikonverentsi teemal “Kas haridusliku erivajadusega õpilasele on ka emakeel võõrkeel?”

Peaesinejateks on Mari-Liis Sults, Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor, erialalt eripedagoog-nõustaja ning keemik. Tema räägib mõttemaailma muutusest, mida on vaja selleks, et hakata õpetama z-põlvkonna lapsi.Teiseks peaesinejaks on Kärt Käesel, kes on Tallinna HEV-koordinaatorite ainesektsiooni juht ning töötab igapäevaselt Pelgulinna Gümnaasiumis psühholoogina. Tema räägib sellest, kus ja kuidas võiksid õppida muu kodukeelega lapsed. Kolmandaks peaesinejaks on pikaaegse kogemusega eesti keele ja inglise keele õpetaja Anu Carlsson. Hetkel töötab ta Tallinna Kunstigümnaasiumis, kuid on varasemalt olnud õppejõud Tallinna Ülikoolis ning osa oma pedagoogilisest elust veetnud ka Soome hariduse ruumis. Tema räägib haridusliku erivajadustega õpilase õpetamisest keele õpetaja seisukohast.

Peale seda jätkub töö sektsioonides ehk pakume välja erinevad töötoad – sisserändajate, väikeklasside, keelekümblusklasside, tavaklassides ja lasteaia lastele keelte õpetamise kogemustest. Oma kogemusi jagavad erinevad Tallinna koolide ja lasteaedade õpetajad, kes on kokku puutunud erilisemate keele õpetamise olukordadega. Mõned esinejad tulevad ka väljaspool pealinna.

Üritus toimub 25.04.2017 Tallinna Kunstigümnaasiumis
Päev kestab 9:30 – 15:00 sh kohvipausid ja lõuna.
Osalema ootame 100 kolleegi.
Osavõtutasu on 20 eurot ja täpsema kava saadame juba registreerunutele.

Registreeri selle lingi kaudu

Kohtumiseni Tallinna Kunstigümnaasiumis!

Kooli külastas menukas noortekirjanik Allan Keian

Reedel, 10. märtsil käis Tallinna Kunstigümnaasiumil külas menukas noortekirjanik Allan Keian, kes pidas gümnaasiumiklassidele loengu noortekirjandusest Eestis ja maailmas ning rääkis oma loomingust. Muuhulgas rääkis Keian kirjutamise protsessist, oma eeskujudest, raamatute ülesehitusest ning triloogiate populaarsusest kaasaegses maailmas. Pärast loengut toimus arutelu, kus õpilased said kirjanikult küsimusi küsida. Elava vestluse käigus arutati noorte ootustest kirjanduses ja filmidest ning noorte kultuurist üldiselt.

“Tema karisma ja nõuanded inspireerivad mindki raamatuid kirjutama,” kommenteeris TKG abiturient Erik Mänd.

Miikael Raun, 12. klass

Digimõte 2016 peavõit tuli Tallinna Kunstigümnaasiumile

Tallinna Kunstigümnaasium võitis Tallinna haridusameti konkursi “Digimõte 2016” projektiga “Loodusmustrid muusikas” ning hakkab põhikooli 3. astmes läbi viima innovaatilist lõimitud õpet, mis ühendab muusika, tehnoloogia, loodusteadused ja inimeseõpetuse. Kool võtab Eestis esmakordselt üldhariduses kasutusele Islandi muusiku Björk´i eestvedamisel välja töötatud 10 äppi, mis ühendavad muusika, looduse, tehnoloogia ning loovuse (BIOPHILIA).

Lisaks on planeeritud koostöös Energia Avastuskeskusega välja töötada õpituba „Muusika ja füüsika“ kõikidele koolidele. Õpituba avatakse külastajatele 1. veebruar 2017. Lõimitud aineõpetus on plaanis juurutada õppekavasse ja rakendada põhikooli III kooliastmes 1. septembrist 2017. Nordeni ehk Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kaudu soovib kool liituda Põhjamaade BIOPHILIA võrgustikuga.

“Tegemist on koostööprojektiga, kus meie rõõmuks ka meie partnerid – Energia Avastuskeskus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu – potentsiaali nägid ja omaltpoolt meid tegutsema innustasid. Nii sündiski meie digimõte, mis on eelkõige seotud meie eesmärgiga lõimida sisuliselt erinevaid ained, mitte teha seda ainult paberil. Oleme rõõmsad Tallinna haridusameti toetuse üle ning hakkame nüüd oma plaane ellu viima!” ütles Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.

Teist korda korraldatud konkursi „Digimõte“ eesmärgiks on toetada koolide uuendusi, mis parendavad õppeprotsesse, õpetamist ja õppimist ning on õpetamisel lihtsalt rakendatavad. Konkursil said osaleda kõik Tallinna üldharidus- ja huvikoolid. Taotlusi hindas komisjon, kuhu kuulusid Tallinna Haridusameti esindajad ja IT valdkonna eksperdid. Hindamisel oli aluseks projekti uudsus ja väärtus õppeprotsessile, projekti ülesehitus, läbimõeldus, süsteemsus ja mõju organisatsiooni tulemustele, samuti koostöö teiste haridusasutustega.

Esikoha preemiasummana võitis Tallinna Kunstigümnaasium10 000 eurot.

BIOHPILIAst ja BJÖRKi ideest saab lähemalt lugeda siit: http://biophiliaeducational.org/