Enne Internetti ja veel enam, enne televisiooni, ei olnud lastel igav. Nad teadsid, mängisid ja leiutasid ise mänge nii toas kui õues. Need levisid ilma meediata üle Eesti ja neid anti edasi järgmistele mängijate põlvkondadele.
Õhutage last uurima, mis mänge mängisid nende vanemad ja vanavanemad. Mängige koos (ikka turvanõudeid silmas pidades).
Las laps uurib (intervjueerib) vanematelt ja vanavanematelt (muudelt sugulastelt), mis mänge nemad lapsepõlves mängisid sh. nii toa- kui õuemänge.
Taustamaterjaliks ja (vana)vanemate mälestuste puudumisel saab kasutada Eesti Kirjandusmuuseumi rikast mängude kogu ja selle alajaotusi ning väljaandeid:
http://www.folklore.ee/ukauka/
http://www.folklore.ee/era/pub/files/Viru_lastem.pdf
http://www.folklore.ee/era/teema/tanapaev/mangud.htm
http://100-rahvamangu-lastele.blogspot.com/
http://maailmaparandaja.blogspot.com/2012/11/lapsepolve-suutud-muretud-mangud-jajah.html
Raskusastmed:
Hea on mängud kogumise käigus süstematiseerida (toa-õuemängud; üksi-kahekesi-hulgakesi mängitavad; palli vm. vahenditega mängitavad, võistlusmängud jne).
Mängu kirjeldus peaks sisaldama:
Mängu nime, mängimise tingimusi (mängijate arv, vajalikud eeloskused, vahendid, keskkond jms),
Mängu reegleid (alustamine, käik, lõpetamine).
Kirjutage juurde, kellelt ja millal mäng koguti.
Tehke oma pere mänguderaamat. Hea on see ka illustreerida, kujundada.
Raskusastmed:
Koos mängimine on kvaliteetaeg, mis arendab kõiki osapooli ja aitab last paremini tundma õppida.
Mängu korralduse raskusastmed:
Kogutud mängude kirjeid võib jagada klassi/grupiga, samuti mängimise salvestusi.
Kui kord võib jälle kokku tulla, siis saab teha ühise mängimise ja kutsuda (vana)vanemad ka.
Arendatavad oskused: suhtlemisoskused, küsitlemine, kirjutamine, lugemine, sotsiaalsed oskused (reeglite järgimine, emotsioonidega toimetulek, enesekontroll jne). Olenevalt mängudest lai variatiivsus oskusi mälust jõu ja osavuseni.
Võimalikud seotud tegevused